Ah-ah!
Lubage esitleda…
ühte lõbusat lugulaulu… mõtiskledes…
Kalevipojast, laia maailma ohtudest: Nublik… ja Curly.

Läksin metsast luuda tooma: tinaluuda teerajalta,
vaskiluuda vainu’ulta, õbeluuda õue alta,
kuldaluuda koppelista, al´last luuda einamaalta.
Sain sinna Sulevi mäele, sain sinna Kalevi mäele.
Sääl seisis Sulevipoega, kangemal Kalevipoega.
Küsis multa suisa suuda, suisa suuda, kiusta kätte.

Mul oli nuga teräva, mul oli nuga teräva.
Alla hõlma al´las mõõka, alla hõlma al´las mõõka.
Suisa lõin Sulevipoega, kangemal Kalevipoega.
Läbi ta ihu ilusa, läbi ta ihu ilusa.
Läbi ta paleda punase, läbi ta paleda punase.
Isi nuttes kojuje, isi nuttes kojuje.

Kirsikarva pehmed huuled — sul on kõige kaunimad.
Taevas pilved, loodetuuled, vihm neid ainult kaunistab.
Anda suud on proovin’d paljud, vähestel on õnnestun’d.
Need kes said, on õnnesärgis, teised õndsalt õnnetud.

A' ole nüüd, tea, et see pole sinu süü,
et sa kirsikilo omahinnast soodsamalt ei müü.
Kes liiga palju koogutab,
sel selga tuleb küür.
Haara tekk ja padjapüür,
kuti sängi ees on müür.

Kõlas hüüd, välk… ja hiljem veel üks pauk,
Kalevipoeg siruli kui metsa eksin’d rauk,
südames on raev, aga rinnus on nüüd auk.
Miks ei kuulanud, mis tütarlaps sul ütles, loll?

Just nii, just nii nagu eeposeski,
saarepiigal ei läinud seal hästi
ja noored neiud teavad nüüd paremini.
Nagu ema ja isa meile õpetasid.

Olge terved, tütrekesed!
Olge terved, tütrekesed!
            Ee… Oo… Õõ-Uu…
Oma au kaitsemasta!
Oma au kaitsemasta!
    Vaarikad ja kaalikad ja maaasikad ja herned,
Olge terved
    tütarlapsed, noored, olge tugevad ja terved!
    Kaalikad ja vaarikad ja maaasikad ja herned,
    tütarlapsed, noored, olge tugevad ja terved!
    Vaarikad ja kaalikad ja maaasikad ja herned,
Oo-oo-oo-õõ-õõ-uu-uu-uu
    tütarlapsed, noored, olge tugevad ja terved!
    Kaalikad ja vaarikad ja maaasikad ja herned,
    tütarlapsed, noored, olge tugevad ja terved!
    Vaarikad ja kaalikad ja maaasikad ja herned,
            Aa… Aa-aa-au-uu-uu…
Olge terved, tütrekesed!
    tütarlapsed, noored, olge tugevad ja terved!
    Kaalikad ja vaarikad ja maaasikad ja herned,
Olge terved, tütrekesed!
    tütarlapsed, noored, olge tugevad ja terved!

Eepos

Eepose tekst Juuli Ott, 1936.

Tõlge

Läksin metsast luuda tooma, tinast luuda teerajalt,
vasest luuda vainult (rohuplatsilt), hõbedast luuda õuealalt,
kullast luuda koplist (koppel, karjamaa), rauast(?) luuda heinamaalt.
Jõudsin sinna Sulevi mäele, jõudsin sinna Kalevi mäele.
Seal seisis Sulevipoeg, Kalevipojast kangem, tugevam poeg.
Küsis ta minult, suisa suudlust, kiuste tõttu.

Mul oli terav nuga.
All hõlmas rauast(?) mõõka.
Suisa lõin Sulevipoega, Kalevipoja tugevamat poega.
Läbi ta ilusa ihu.
Läbi ta punase põse.
Ise (ma) nuttes läksin koju (poole).